ISHPES KONGRESS BUKARESTIS

1. august 2025

22.-25. juulini toimus Rumeenia pealinnas järjekordne ISHPES kongress ja peaassamblee, kus kinnitati ametisse organisatsiooni uus juhatus ja president.

Ülikuuma Bukaresti (kongressi avapäeval saabus telefoni isegi erakorralise hädaolukorra teavitus, et temperatuur võib tõusta kuni +40ni ning milles manitseti inimesi mitte päikese käes olema, viibima siseruumides ning jälgima oma tervislikku seisundit) oli kongressile kogunenud hulgaliselt spordiajaloolasi ja -teadlasi üle kogu maailma. Kohapeal olid rohkem kui 20 riigi esindajad, koos internetis ettekannete tegijate ning üritusest osa saajatega tõusis osalevate maade arv 30ni. Kongressi programmis oli ligi 90 ettekannet (26 sessiooni) ja kolm töötuba. Avamise raames külastati ka pisikest ülikooli muuseumi ning saadi osa Rumeenia rahvuslikust, pesapalli meenutavast, oină mängust.

Kongressi avaõhtu ülikoolilinnaku siseõues toimus vabas õhus ja vabas olemises.

Ürituse võõrustajaks oli Riiklik Kehakultuuri ja Spordi Ülikool (National University of Physical Education and Sport), kellele oli korraldamise võimalus sülle langenud üsna ootamatult, eelmise aasta lõpus, kui esialgselt Iirimaal Dublinis toimuma pidanud kongressi ettevalmistamisel probleemid tekkisid. Hakkama saadi hästi, kongressipäevad olid sisukad ning lahatud teemad käsitlesid väga erinevaid spordi valdkondi.

Üks osa kongressist osavõtjaid on enne ametlikku õhtusööki ja Rumeenia köögiga tutvumist kogunenud ühispildile. Esireas keskel kongressi peakorraldaja Pompiliu-Nicolae Constantin (tumeroosas särgis).

Kongressi avamisel tõdes ISHPESi viimaseid päevi ametis olnud president Pierre-Olaf Schut, et rõõmustavalt rohkesti on osalemas uustulnukaid. Põlvkondade vahetus on käimas ning tundub, et ISHPESi tegevuse raskuskese on nihkumas Euroopast kaugemale – Aasiasse ja Lõuna-Ameerikasse. Viimasest annab tunnistust ka see, et esmakordselt oma ajaloos sai ISHPES mitteeurooplasest presidendi.

Nagu juba öeldud oli osalejad kõikjalt maailmast – Euroopast, Aasiast, Aafrikast ning Põhja- ja Lõuna-Ameerikast. Samas jäi Põhja-Euroopa ning Baltimaade osavõtt väga hõredaks – Bukarestis kohal oli üksnes meie seltsi esindaja Daimar Lell, üks veebiettekanne tuli ka Rootsist. Vestlusest kongressi korralduskomitee juhi Pompiliu-Nicolae Constantiniga selgus, et algselt oli huvi tuntud ka Soomest ja Lätist, kuid lõpliku registreerumiseni millegipärast ei jõutud.

Bukaresti kongressi teema oli „Kehad, identideedid ja väljendused kehakultuuris ja spordis antiikajast tänapäevani“. Nagu tavaliselt ISHPES kongressidel, võimaldas seekordnegi üldteema spordile väga laia lähenemist. Rohkem kui kolmandik ettekandeid valgustas Aasia või Lõuna-Ameerika (Brasiilia, Uruguay ja Argentina) spordiajalugu, ettekannete kuuendik ja kaalukas osa töötubadest kuulus korraldajatele. Rumeenia ülevaadetes pälvis üsna ootuspäraselt suurt tähelepanu sotsialismi periood, selleaegne spordikorraldus, persoonid, spordirajatised, aga ka tänapäevani ulatuvad mõjud. Lõuna-Ameerika poolt olid vaatluse all jalgpalli, võimlemise, sealse spordihariduse ja -meditsiini areng, aga ka naiste spordi, rahvusliku identideedi ja rassismi teemad. Aasia poolelt pöörati mitmes ettekandes tähelepanu Taiwani, aga ka Korea spordile Jaapani kolonialismi perioodil (1895-1945). Üllataval kombel oligi sel korral palju just 20. sajandi alguse esimestel aastakümnetel toimunule keskenduvaid ülesastumisi. Sellesse ritta oli sattunud ka Daimar Lelle ettekanne, mis andis ülevaate Eesti spordiajakirjanduse sünniloost – esimesest eestikeelsest spordiväljaandest „Jõu Ilm“, mida suure kultuurihuviga raskejõustiklane Daniel Wiedemann (hilisemalt Tõnu Võimula) 1914. aastal neli numbrit välja suutis anda. Põgusalt tutvustas Daimar ka Võimula kogutud spordifotosid, millest 422 jõudsid 1960.-70. aastatel spordimuuseumi kogudesse. Hilisemal arutelul avaldati üllatust, et Eestis rohkem kui 100 aastat tagasi jõumeeste kõrval ka jõunaised tegutsesid!

ISHPESi peaassambleel andis ülevaate oma nelja-aastasest presidentuurist Pierre-Olaf Schut. Positiivsena tõi ta välja noorteadlastele mõeldud suvekooli toomise kongressi juurde. Bukarestis toimus suvekool näiteks 21. ja 22. juulil ning see võimaldas sellel osalejatel jääda ka kongressile. ISHPESi liikmete arv on viimastel aastatel olnud stabiilne, veidi üle 100.

Selleaastase ISHPES Auhinna võitja Mark Dyreson (USA, pildil keskel) koos ametist lahkuva presidendi Pierre-Olaf Schuti ja ametisse astuva presidendi Evelise Amgarten Quitzauga. Mark Dyreson pidas kongressil ühe kolmest peaettekandest vägagi omapärase lähenemisega kehale – kas tegemist on ikka spordi või füüsilise tegevuse keskpunktiga?

Peaassambleel kuulutati (valimised toimusid poolteist kuud varem, kui oma eelistusest said kõik liikmed interneti teel teada anda) välja ka uue juhatuse koosseis ja uus president. Viimase osas küll üllatust polnud, sest kandidaate oligi üks – Evelise Amgarten Quitzau Brasiiliast. Uues juhatuses said ülekaalu samuti naised. Kuidas seal ametid ja ülesanded jagunevad, selgub töö käigus. Vahemärkusena võib mainida, et kunagine (2009-2021) ISHPESi sakslannast president Annette Hofmann valiti mõned päevad varem Kölnis ülemaailmse sporditeaduste katusorganisatsiooni ICSSPE (International Council of Sport Science and Physical Education) juhiks.

Kongressi viimasel päeval valmistasid üllatuse järgmise kongressi korraldajamaa Taiwani esindajad, kui olid välja toonud 2008. aasta Tartu ISHPES seminari särgi! Chia-Ju Yen (Eesti särgis) ja Mei-Chun Lin meenutasid Tartus käiku, kui oma esimest ISHPES üritusel osalemist, väga soojade sõnadega. Chia-Ju hoiab särki kui tõelist reliikviat ja kannab seda ainult erilistel puhkudel. Näiteks ISHPES kongressi lõpetamisel.

Peaassamblee lõpuosa kuulus järgmise kongressi korraldajatele, kes end ja toimuvat üritust tutvustasid. 2026. aastal toimub kongress augusti teises pooles Taiwani pealinnas Taipeis. Bukaresti kongressi eel avanes ka Taipei kokkusaamise veebileht (https://www.ishpes2026.com), kus esialgu veel väga palju detailset infot pole, kuid kõik üldandmed on kenasti leitavad.

2027. aastal peaks ISHPES kongress praeguste plaanide kohaselt jällegi Euroopas toimuma.

Parlamendi palee on Rumeenia pealinna tõeline maamärk. Kas just arhitektuuriline saavutus on iseasi, aga suurusehullustuse ja diktaatorliku usu kõikvõimsusesse ehe näide küll. Seda maailma raskeimat hoonet ja suuruse poolest esikolmikusse kuuluvat kolossi hakati ehitama sotsialistliku Rumeenia valitseja Nicolae Ceausescu (1918-1989) käsul 1984. aastal (enne seda oli maha lammutatud terve linnaosa). Enam-vähem valmis sai see aastal 1997. Palee on 240 meetri pikkune, 270 meetri laiune ja 86 meetri kõrgune, lisaks asuvad kaheksa korrust (koos tuumavarjendiga) maa all. Kuigi tänasel päeval tegutsevad palees Rumeenia parlamendi kaks koda, kolm muuseumit ja rahvusvaheline konverentsikeskus, pole hoone 1100 ruumist paljudele senini õiget kasutust leitud. Maja ülalpidamiseks kulub ulmelisi summasid – ainuüksi kütte ja elektri eest tuleb ühes kuus välja käia ligi pool miljonit eurot. Samas on tegemist tõelise turismiatraktsiooniga, mida tullakse vaatama lähemalt ja kaugemalt.

Vastused puuduvad