ÜLDKOOSOLEK JA KOOLITUS NOORAS

Noora (Nooruse tänavast ja Rahvusarhiivist tuletatud maja nimi) õppeklassis võttis 4. mai keskpäeval istet ligi 30 seltsiliiget. Üldkoosoleku juhatajaks valiti Enn Mainla ja sekretäriks Aare Oja. Päevakorra põhipunktiks oli 2016. aasta majandusaruande kinnitamine. Sellele eelnes seltsi esimehe Enn Mainla ülevaade seltsi tegevustest möödunud aastal. Siinkohal veidi lühendatult mõned punktid sellest.

-         Muret teeb kahanema hakanud liikmeskond. 2016. aastat alustasime 135 liikmega. Isiklikel, aga ka taevastel põhjustel lahkus aasta jooksul 9 liiget, lisandus aga kõigest 5 spordi ja ajaloo huvilist. Seega lõpetasime aasta 131 liikmega.

-         Seltsipäevi toimus 2016. aastal Tartus 9 ja Tallinnas 8, esinejateks ikka oma aja ning ala spordi suurkujud. Maikuu üldkogul räägiti seltsi esimese auliikme Aksel Tiigi (1921-2010) 95. sünniaastapäeva puhul võimlemise aja- ning arenguloost. Novembrikuu üldkogu toimus koos ESASi 11. ajalookonverentsiga, mille teemaks olid omaaegsed NSV Liidu rahvaste spartakiaadid. Spordiajaloo päevad toimusid veel veebruaris Pärnus (malesuurmeister Paul Kerest meenutades) ning aprillis Viljandis (Elmar Ardma 100. sünniaastapäevale pühendatud). Suve olulisemaks sündmuseks oli juba 15. järjenumbrit kandnud suvekool, mis toimus olümpiamängude tõttu tavapärasest nädal varem ning kohtki oli uus – Tartu Kalevi spordibaas Madsal. Suvine kooliõpetus seal oli kohale vastav – Tehvandi, Kääriku ja Madsa spordibaaside arengulugu ja tulevik. Osalejad andsid oma positiivse hinnanguga juhatusele julgust uuesti Lõuna-Eesti poole vaadata.

-         Spordiajaloo seltsi liikmed olid osalised veel mitmeski ettevõtmises, mida selts küll ise otse ei korraldanud, aga mis meie liikmete aktiivsel toel teoks said. Üks sellistest oli näiteks 13. mail suusatreener Herbert Abeli 100. sünniaastapäeva tähistamine Tartus. Kaks väärikat tähtpäeva aitas meeldejäävaks muuta meie liikme Jaak Valdre juhitav spordiajaloo klubi Alfred. 22. juulil tähistati Jõelähtme vallas (Kostivere Kultuurimõisas ja Jõelähtme kirikaias) tõstja Johannes Toomi ning 30. juulil Raasiku vallas Kivilool tõstja Gustav Ernesaksa 120. sünniaastapäeva.

-         ESAS oli jätkuvalt spordimuuseumi koostööpartneriks traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. 39. võistluse kokkuvõttes selgus, et kõik auhinnakohad noppisid meie seltsi liikmed. Uurimuste kategoorias oli parim Jaan Ahi, elulugude kategoorias Valter Lenk ning mälestustee kategoorias Erlend Teemägi.

-         Seltsi Teataja ilmus, nagu tavaks, kord kvartalis ehk siis kõnesoleval perioodil valmisid numbrid 77-80 (kokku 120 leheküljel, koostaja ja toimetaja Enn Mainla).

-         Viimase aja suurima murelapsega – Eesti akadeemilise spordiajaloo koostamisega on paraku edasiminek vägagi visaks muutunud. Peamiseks põhjuseks tuleb pidada suvel alanud muutusi spordimuuseumis. Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum käivitamisraskused pole spordiajaloole tähelepanu pööramiseks mahti jätnud.

-         Liikmemaksude laekumine on viimasel ajal rõõmustavalt hakanud paranema. Tuleb märkida, et mitmeid on neidki, kes koos liikmemaksuga täiendava toetussumma teele saadavad. Seltsi rahaasjade paranemises on tuntav osa ka Kultuurkapitalil, mille praegune koosseis on oluliseks pidanud meie tegemisi toetada.

Seejärel rääkis Tallinna osakonna esimees Rein Järva põhjalikumalt tallinlaste tegemistest. Ja kui ka revisjonikomisjoni esinaine Mai Luik oli oma positiivse arvamuse välja öelnud, kiideti 2016. aasta majandusaruanne üksmeelselt heaks.

Järgnenud arutelul kerkis kõige teravamalt üles vajadus oma kodulehekülje järele, kuna spordimuuseumi 2016. aasta lõpul uuenenud kodulehel seltsile enam ruumi ei jätkunud. Toetati Daimar Lelle arvamust, et parem kodulehele pisut kulutada, kui riskida nö põlve otsas tehtud tasuta, kuid samas ebakindla versiooniga.

Kokkusaamise teine pool kuulus koolitus-ringkäigule Rahvusarhiivi uues hoones. Seltskond jagati kahte gruppi ning giidide juhtimisel tutvuti nii hoone enda kui seal leiduvate arhiivmaterjalide kasutamisvõimalustega spordiajalooalases uurimistöös. Mitmel pool oli meile tutvumiseks valmis pandud sportliku sisuga arhiiviallikaid (näiteks ühe jalgpalluri vigastusest tingitud kindlustusjuhtumi dokumentatsioon 1930. aastatest jmt). Küsimusi giididele jätkus rohkesti ning on alust arvata, et tulevikus tullakse Noorasse juba mingil kindlal teemal nõu küsima ning arhiiviallikaid uurima.