ALEKSANDRIA VÕÕRUSTAS MAAILMA SPORDIAJALOOLASI

Aleksandria oli Doha järel teine Lähis-Ida piirkonna linn, mis ISHPES kongressi võõrustas. Dohas mäletatavasti toimus ISHPESi kokkusaamine 2014. aasta septembris.

Seekordse kongressi avamisel Aleksandria raamatukogu (2002. aastal avatud Bibliotheca Alexandrina, asub antiikmaailma suurima raamatukogu – Aleksandria raamatukogu kunagise asukoha läheduses) konverentsikeskuse suures saalis osales üle 200 delegaadi, enamuses siiski kohalik spordirahvas, kellele taolise rahvusvahelise ürituse toimumine oli suursündmuseks. Et korralduse põhiraskust kandis Aleksandria Ülikooli Tütarlaste Kehalise Kasvatuse Instituut, siis lisasid avamisele särtsu neidude rahvusliku ilmega võimlemisetteasted. Ühtlasi oli kogu kongress ka üheks Aleksandria Ülikooli 75. aastapäeva tähistavate ürituste reas.

Mujalt maailmast oli sellesse rahutusse piirkonda riskinud teekonna ette võtta ligi poolsada spordiajaloolast. Programmi järgi pidi kongressil toimuma 48 ettekannet (mõned siiski jäid ära), lisaks veel paneeldiskussioon „Mosleminaised ja sport“ ning noorteadlaste sessioon. Nende suhteliselt tagasihoidlike numbrite (möödunudaastasel kongressil Pariisis oli kavas üle 100 ettekande) taustal oli meeldivalt suur eestlaste osakaal.

Meie delegatsioon koosnes neljast liikmest – Piret Voolaid, Kalle Voolaid, Daimar Lell ja Enn Mainla. Kaks viimast neist esindasid Eesti Spordiajaloo Seltsi. ISHPESi „debüüdi“ teinud kirjandusmuuseumi vanemteaduri Piret Voolaidi ettekanne kandis pealkirja „Olümpiavõitja ja dopingujuhtum: tänapäeva müütiline kangelane kui rahvusliku identiteediloome tööriist“ ning selles analüüsis ta 2011. aasta aprillis tervet Eestit raputanud Andrus Veerpalu dopinguskandaali folkloorseid mõjusid ja järellainetusi internetis. Kalle Voolaid kõneles meile hästi tuntud, kuid rahvusvaheliselt peaaegu tundmatust Tallinna olümpiaregati maskotist Vigrist („Hüljes Vigri: 1980. aasta olümpiamängude vähetuntud maskott“). Daimar Lell andis ülevaate 25-30 aasta tagusest spordielust Eestis, teemaks „Eesti taasühinemine rahvusvahelise spordiliikumisega 1988-1991“. Enn Mainla oli seekord vaatluse alla võtnud maadluse kui eestlaste edukaima olümpiaala („Eestlaste edukaim olümpiaala – maadlus“).

Vaatamata tagasihoidlikumale osalejaskonnale oli kongressi kolme täistööpäeva jooksul kõlanud teemadering väga lai, alates Zambia naiste poksist ning lõpetades saami rahvuslike spordimängudega. Peaesinejaks oli Emanuel Hübner Saksamaalt, kes keskendus oma loengus rikkalikele kehakultuuritraditsioonidele Egiptuse ajaloos, samuti tutvustas ta hästi säilinud iidseid allikaid, mis puudutavad sporti nii Vanas-Egiptuses kui väljaspool seda. Pika ettekandega astus üles ka tänavune ISHPES Auhinna võitja Malcolm MacLean Gloucestershire'i ülikoolist (Suurbritannia). Ta analüüsis sporti kui üht koloniseerimise tööriista ning mitteeuroopalikust vaatenurgast lähtuvaid spordi dekoloniseerimise juhtumeid ning võimalusi. Hulgaliselt tähelepanu pälvis kongressil ka soolise (eba)võrdsuse teema spordis, seda eriti islami kultuuri kontekstis.

ISHPESi peaassambleel oli tavapäraste küsimuste (tegevus, finantsid, liikmeskond jne) kõrval arutluse all ka väike osalejate arv. Kuigi üheks põhjuseks oli varasest toimumisajast tingitud probleemid (õppetöö ei võimaldanud kongressile tulla), oli selge, et peamiseks põhjuseks oli kartus ebaturvalisuse ning poliitilise ebakindluse ees. Sellega seoses olid päevakorral ka ISHPESi põhikirja muudatused, mis võimaldaksid paindlikult taolistele probleemidele reageerida. Edaspidi saab kongressi ära jätta, kui ettekande soovide (teeside) arv jääb alla 40. Samuti võib toimumiskohta muuta poliitilistest oludest jm katastroofidest tingitud põhjustel. Just poliitilistest oludest tingituna muudetigi ära 2018. aasta kongressi toimumise koht. Eelmisel aastal Pariisis oli valituks osutunud Antalya Türgis, kuid nüüd ei peetud kongressi toimumist seal enam võimalikuks. Uus toimumiskoht on Münster Saksamaal ning praeguste plaanide kohaselt peaks ISHPES 19. kongress toimuma seal 18.-21. juulini 2018. 2019. aasta osas on hetkel arutluse all Madriidi (soovi on avaldanud ka Rabat) ning 2020. aastal Sapporo kandidatuur.

Turvalisus oli jutuaineks ka kuluaarivestlustes. Oldi ettevaatlikud, kuid vaadati siiski ka linnas ringi. Eesti delegaadid jõudsid muuhulgas külastada Qaitbay kindlust (asub kuulsa Aleksandria tuletorni kohal), mereäärset Montazah’d ning Giza püramiide. Kõige selle juurde käis kustumatu linnaliikluse kogemus ning sõbralikud inimesed. Ometi … päev pärast Eestimaale tagasijõudmist, 9. aprillil kärgatasid Egiptuses kristlike kirikute juures pommiplahvatused. Üheks rünnakuobjektiks oli Aleksandria Püha Markuse katedraal.