ISHPES KONGRESS MÜNSTERIS

Esialgu oli 2018. aasta kongress planeeritud toimuma Antalyasse Türgis, kuid poliitilistest oludest tingituna muudeti seda otsust ning uueks suurürituse võõrustajaks sai põneva ajalooga Münster (1648 allkirjastati siin Vestfaali rahu, millega lõpetati Kolmekümneaastane sõda). See, Põhja-Rein-Vestfaali liidumaa suuruselt 10. linn (elanikke ü 310 000) on tänasel päeval väärtusliku elukeskkonnaga nooruslik linn. Münsterit nimetatakse Saksamaa jalgrattapealinnaks ning seda oli kõikjal ka näha.

XIX ISHPES kongressi korraldajaks oli Münsteri ülikooli (kuulub Saksamaa suurimate ülikoolide hulka) sporditeaduste instituut ning töö toimus katoliikliku akadeemia Franz Hitze Haus ruumes. Korraldajatele ning osalejatele valmistas head meelt kohale tulnute rohkus, mis ületas 2017. aastal Aleksandrias toimunud kongressi rohkem kui 3-kordselt! Ühtekokku oli programmis 4 peaettekannet, paneeldiskussioon, raamatuesitlus ja 126 ettekannet, mis jagunesid omakorda 46 sessiooni vahel. Neist 7 olid erinevate institutsioonide ettekannete plokid. Berliinis asuva Saksa spordiajaloo keskuse ning Potsdami kaasaegse ajaloo keskuse sessioonis oli vaatluse all Ida-Saksa jalgpall ning selle uurimine, Willibald Gebhardti Instituudi omas aga Saksa ja Jaapani olümpiaharidus ajaloolises vaates. Saksa olümpiaakadeemia sessiooni ettekanded keskendusid olümpialinnade valimise ajaloole, valimise vastuoludele ning probleemidele tänapäeval (ülisuured korralduskulud, kandideerivate linnade elanike üha suurenev vastuseis mängudele, linnaplaneerimuslikud küsimused jne). Baden-Württembergi spordiajaloo instituudi eestvedamisel kõneldi regionaalsetest spordiarhiividest, spordi valdkonna materjalide kogumisest ning erinevate spordiühenduste arhiividest ja kogudest. Saksa spordimuuseumide ja arhiivide ühingu plokis arutleti spordimigratsiooni (näit Sokolite liikumine USAs) teemadel, Saksa sporditeaduse ühingu omas keskenduti aga kitsamalt Saksa spordile. Lisaks toimus veel eraldi (tutvumis)sessioon noorteadlastele.

Nagu eelnevastki näha oli kongressi teemadering lai ning ajaloolastele lisaks olid kohal mitmete erinevate valdkondade teadlased (haridusteadlased, sotsioloogid, demograafid, antropoloogid, linnaplaneerijad jne), kelle uurimistööd on spordiga seotud. Kongressi toimumiskohast tingituna oli loomulikult fookuses Saksa, eriti aga Ida-Saksa sport. Sellega koos ning selle kõrval vaadeldi ka teiste endiste sotsialismimaade ning Nõukogude Liidu sporti. Siinkohal tuleks kindlasti mainida ümarlaua vormis toimunud põnevat arutelu Ida-Saksa, Jugoslaavia ning Nõukogude Liidu jalgpalli teemadel, mida vedasid nende riikide vutist hulgaliselt uurimusi avaldanud Manfred Zeller (Saksamaa), Richard Mills (Suurbritannia) ja Alan McDougall (Kanada).

Uue teemana läbis kongressi viimaste aastate pagulaskriisist tingitud demograafilised muutused Euroopas. Kultuuride „kokkupõrkele“ spordis, uuest olukorrast tingitud treeningmetoodikatele ning spordile lõimumise perspektiivis keskendusid mitmete sessioonide ettekanded. Servapidi võib siia lisada ka spordimigratsiooni – sportlaste sisse- ja ülesostmise temaatika (näit Qatar, Türgi jt), mis siinmailgi tuliseid diskussioone on tekitanud.

Tugevalt oli fookuses maailmasõdade vaheline ja -aegne sport, eriti poliitika ning spordi vahekorrad. Seda perioodi analüüsisid kõik 4 peaettekandjat: Routledge’i kirjastuse auhinna võitja Gigliola Gori (Itaalia) andis avapäeval ülevaate Mussolini aegse fašistliku režiimi aegsest spordipropagandast kujutavas kunstis ja arhitektuuris Itaalias, selleaastase ISHPES Auhinna võitja Matti Goksøyr (Norra) tutvustas oma põhjalikku uurimustööd, mis avas spordi ja poliitika vahekordi II maailmasõja eelses ning aegses Lääne-Euroopas, muuhulgas ka Saksamaa poolt okupeeritud riikide juhtide (Norra ja Vidkun Quisling!) ning spordiringkondade koostööd uute võimudega. Gigliola Gori noorteadlase auhinna laureaat Lydia Furse (Suurbritannia) tutvustas oma tunnustuse pälvinud uurimust, mis käsitles üht naiste spordi tahku – barrette’i harrastust 1920. aastate Prantsusmaal, kui see inglaste rugby’le sarnanev mäng muutus puhtalt naiste spordiks. Furse tutvustas nii mängu ennast, meediakajastusi ning ühiskonna suhtumist (kas selline kontaktne sport ikka naistele sobib või kas sport üldse naistele sobib), aga ka rahvuslikkust, mida naised seda spordiala elus hoides rõhutasid. Viimase päeva peaettekandja, Cambridge’i ülikooli saksa uuringute professor Christopher Young (Suurbritannia) peatus oma videoettekandes sõdadevahelise Saksamaa spordi ja meedia vahekordadele.

Üle neljandiku ettekannetest käsitles Aasia riikide sporti väga erinevatest aspektidest – olümpiamängude korraldamisega seonduvast, kehakultuuri ning spordihariduse õpetamise erinevatest koolkondadest ja erinevate võitluskunstide ajaloost kuni olümpismi, Ida ja Lääne vastastikuste mõjude ning juudi spordini Shanghais 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi alul välja.

Endiselt oli suure teemana üleval naiste spordi erinevad tahud – võrdsed võimalused, ajaloolised arengud, ühiskondlik suhtumine ning selle muutused jne. Vaatamata suvisele ajale ning ligi 30-kraadisele kuumusele kongressimaja akende taga oli üks sessioon pühendatud ka suusaspordi ajaloole. Antiikaja sporti hoidis läbi kongressi pildil aga kohaliku mehe Emanuel Hübneri kureeritud näitus koos ülevaatliku kataloogiga antiikaja spordi kunstiteostest.

Eesti esindus seekordsel kongressil oli sama, mis möödunud aastal Aleksandrias. Teemad, mis jutuks võeti, olid loomulikult teised. Enn Mainla andis kuulajatele ülevaate Eestis juba enne I maailmasõda toimunud olümpiamängude nimetust kandnud võistlustest. Ajaliselt mitte väga kaugel sellest peatus oma ülesastumises ka Kalle Voolaid. Tema tutvustas oma värskemaid avastusi ning huvitavaid aspekte eestlaste jõudmisel 1920. aasta Antwerpeni olümpiamängudele. Meeldiv on tõdeda, et Enn ja kaks Kallet (Voolaidile lisaks meie põhjanaaber Kalle Rantala) moodustasid omaette Balti (!) olümpiaspordi sessiooni. Rantala analüüsis sõdadevahelise Soome spordi suurt edu olümpiamängudel ning sellele kaasaaidanud taustasüsteeme (meditsiin, taastumise korraldamine jne). Hilisemas kuluaarivestluses sai Kalle Rantalalt küsitud, mis on siis tänase Soome spordi taustsüsteemis muutunud, et vaid üksikuid medaleid võidetakse? Saadud vastus kätkes endas soomlaslikku huumorit: „Midagi ei ole muutunud, aeg on lihtsalt 100 aastat edasi läinud ning teised riigid koos sellega!“

Kongressi programmi esialgses variandis pidid Balti sessioonis üles astuma ka Daimar Lell ja Piret Voolaid, kuid lõplikus kavas „maandus“ esimene neist ühte olümpiasessioonidest ning teine ühte kehalise aktiivsuse ning spordi rahvuslikke aspekte käsitlevatest sessioonidest. Daimari teemaks oli Eesti näitel olümpiamedalivõitjate eriline staatus ja tuntus ühiskonnas, aga ka riiklikult reguleeritud ning seadustega kinnistatud toetuste süsteem. Suurimat elevust kuulajaskonnas tekitas Eesti delegaatidest Piret Voolaid väga omapärase ning humoorika lähenemisega spordile. Tema ülevaade 2017. aastal läbiviidud küsitlusest (u 250 vastust) eestlaste rahvusspordialadest tõsises ning huumori võtmes (sääsetapmine, naisekandmine, purjusujumine jne) põhjustas auditooriumis nii mõnegi naerupahvaku.

Kongressi raames toimunud ISHPESi peaassambleel anti traditsiooniliselt ülevaade ühingu liikmeskonnast ning rahalistest vahenditest. Peasekretär Sandra Heck tõdes, et eelmise aasta liikmete vähesus, mis omakorda oli tingitud väga väikesest kongressil osalejate arvust, on taas tõusuteel ning saavutatud on tavapärane 140-150 liikme tase. Pooled ISHPESi liikmetest 2018. aastal on Euroopast ning ligi kolmandik Aasiast.

ISHPESi president Annette Hofmann tutvustas ka 2019. aasta kongressi ettevalmistusi ning juhatas sisse 2020. aasta kongressi tutvustuse. ISHPESi XX kongress toimub praeguste plaanide kohaselt 26.-29. juunini 2019 (aeg võib nädala või paari jagu edasi nihkuda) Madridis ning XXI kongress 20.-23. augustini 2020 Sapporos. Jaapanlased olid Münsterisse tulnud väga suure esindusega ning tutvustasid nii peaassambleel kui teistel päevadel oma kongressi väga elavalt. Nad kutsusid kõiki lausa pikemalt Jaapanis peatuma. Kongressi toimumisaegki on valitud selliselt, et jõuaks rahulikult osa saada ka Tokyos toimuvatest olümpia- ning paraolümpiamängudest!