80 AASTAT EESTI NAISKERGEJÕUSTIKLASTE DEBÜÜDIST EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSTEL

Selle toreda tähtpäeva puhul on paslik teha üldisem tagasivaade nii käesoleva aasta augustis Berliinis toimunud 24. Euroopa kergejõustiku meistrivõistlustele, kui ka varasematele.

Seekordne koondis tervikuna oli keskmisest suurem ning kogenum. Pronksmedali võitnud odaviskajast Magnus Kirdist sai aga 15. Eesti kergejõustiklane, kes EM-medalini jõudnud.

Meie koondise suuruseks Berliini Euroopa meistrivõistlustel oli 22 sportlast – 13 meest ja 9 naist. Koondise keskmine vanus EMi avapäevaks oli 10063 päeva. Noorim koondislane oli 400 meetri jooksja Tony Nõu (7284 päeva) ning vanim kettaheitja Gerd Kanter (14338 päeva). EMi debütante oli võistkonnas 7 ehk 31,8% koondisest. Viimase 20 aasta (1998-2018) keskmisena on veidi rohkem kui pool (51,4%) EMi koondisest olnud tavaliselt uustulnukad. Naiste osakaal Berliinis võistelnud koondises oli 40,9%, mis ületas tuntavalt senist keskmist (enne Berliini 29,1%).

Üldse osalesid Eesti kergejõustiklased oma lipu all EM-võistlustel 11. korda. Kõige suurem koondis – 29 liiget – saadeti välja 2014. aastal Zürichisse. Esimestel kergejõustiku EM-võistlustel Torinos 1934 lõi kaasa 7 Eesti sportlast (EMil võistlesid toona ainult mehed). 2. Euroopa meistrivõistlused toimusid 1938. aastal eraldi meestele ja naistele. Eestist osales vastavalt 5 ja 2 sportlast. 7 sportlast osales ka 1998. aasta Budapesti EMil. Need ongi olnud Eesti väikseimad esindused.

Meie kergejõustikukoondise keskmine vanus on lisaks tänavusele Berliinile 10000 päeva ületanud veel Helsingis 1994 ja Budapestis 1998. Keskmiselt kõige noorem koondis esindas Eestit Göteborgis 2006. aastal (8823 päeva) Traditsiooniliselt on Eestist kergejõustiku EM-võistlustele saadetavad meessportlased keskmiselt vanemad kui naissportlased. Käesoleval aastal Berliinis olid vastavad näitajad 9730 päeva naistel ning 10293 päeva meestel. Läbi aegade on Eesti kergejõustikukoondise meesliikmete vanus EM-võistlustel olnud 9738 ja naisliikmetel 9473 päeva.

Gerd Kanter kasvatas Berliinis nii mõndagi talle juba varem kuulunud rekordnumbrit, kuid ta võttis enda nimele ka meie vanima EMidel osalenud kergejõustiklase nimetuse. Berliini EM-võistluste alguseks oli Gerd 14338 päeva ehk 39 aastat, 3 kuud ja 1 päev vana. Senine rekordiomanik, kettaheitja Eha Rünne oli 2002. aastal Münchenis 20 päeva noorem. Meie läbi aegade noorim kergejõustiku Euroopa meistrivõistlustel osaleja on senini olnud kuulitõukaja Kätlin Piirimäe, kel oli 2014. aasta võistluste avapäevaks vanust 6832 päeva ehk 18 aastat, 9 kuud ja 4 päeva. Tänavuse koondise noorim Tony Nõu platseerub kõigi aegade edetabelis selles arvestuses 8. kohale.

Loomulikult on Gerd Kanter ka enim kordi EMidel osalenud Eesti kergejõustiklane. Oma 7 korraga (aastatel 2002-2018) juhib ta pärast Berliini koos rumeenlase Marian Oprea, soomlase David Söderbergi, ungarlaste Krisztina Pappi ja Zoltan Kövago ning hispaanlaste Jesus Espana ja Jesus Angel Garciaga lausa üle-euroopalist edetabelit! 1969. aastal sündinud käija Jesus Angel Garcia oli ühtlasi möödunud Berliini EMi vanim osaleja, võistluste avapäevaks oli tal vanust 17826 päeva ehk 48 aastat 9 kuud ja 21 päeva. Eesti arvestuses järgneb Gerd Kanterile 5 EMi osaluskorraga mitmevõistleja Grit Šadeiko (2010-2018). 4 korda on EMidel Eestit esindanud 10 kergejõustiklast, neist sprinter ja kaugushüppaja Ksenija Balta on pidanud 2012. ja 2014. aasta võistlused vahele jätma. Kindlasti hoiab Gerd Kanter veel pikka aega enda käes meie vanima EMil 6 parema hulka jõudnud kergejõustiklase tiitlit (14339 päeva).

Kokku on EMidel Eesti ja NSV Liidu koondises osalenud 129 eesti kergejõustiklast – 91 meest ja 38 naist. Osaluskordade arv on loomulikult suurem. Eestlasi on jagunud teistegi riikide koondistesse. Nimekaim neist on kindlasti 2 korral Soome koondises võistelnud Kalevi Kotkas, kes tuli 1934. aastal kõrgushüppes Euroopa meistriks ning 1938. aastal võitis hõbeda. Samaaegselt lõi Kotkas üsnagi edukalt EMidel kaasa ka kettaheites. Soomet on EMil (1994) esindanud ka mitmevõistleja Helle Aro, Rootsit pikamaajooksja Arnold Vaide (1958) ja Lätit odaviskaja Otto Jürgis (1934).