EESTI VORMELIKONSTUKTOR SAAB PIRITAL NIMELISE MÄLESTUSPINGI.

Neljapäeval 6. juunil, algusega kell 12.00 toimub Pirita teel Vaprate ja teotahteliste inimeste mälestusmärgi juures vormelikonstruktor Ants Seileri nimelise pingi avamine.

Pingi avamisele tulevad nii endised kui tänased võidusõitjad, konstruktorid ja Formula Student Team Tallinna noored. Pingi avab Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf, ülevaate Ants Seilerist teeb ESASi auliige, rallilegend Uno Aava.

Olles 1950. aastatel võidusõitja mootorrattal, tekkis Ants Seileril soov ehitada endale vormel-3 klassi võidusõiduauto, et osaleda Nõukogude Liidu autovõidusõitudel. Ta konstrueeris kodus ja ehitas Tallinna Autoremonditehases esimese Eesti võidusõiduauto ESTONIA-1. Auto oli sedavõrd hea, et juba esimesel võidusõidul Leningradis Nevski ringrajal püstitas Seiler absoluutse kiirema ringi läbimise rekordi.

Omades tehnikumiharidust innustus ta konstrueerima parendatud konstruktsiooniga võidusõiduautosid Estonia-2 ja Estonia-3, milledega mindi juba NSV Liidu meistrivõistlustele. Viimase masina konstruktsioon oli niivõrd hea, et seda telliti Tallinna Autoremonditehaselt 36 autot. Nii sai alguse üle 1330 võidusõiduauto tootmine tehases. Võidusõiduautode seeriaviisilise toodangu juurutamise eest autasustati Ants Seilerit NSV Liidu Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Suure hõbemedaliga.

Ants Seiler ei loobunud võidusõidust. Estonia-2ga võisteldes võitis ta 1959. aastal I Kalevi Suursõidu, aasta hiljem II Kalevi Suursõidu ja 1961. aastal Nõukogude Liidu tšempioni tiitli ning tema rinda hakkas ehtima NSV Liidu meistersportlase märk.

Samaaegselt võidusõiduautode valmistamisega võistles Ants Seiler mitmetel autovõidusõitudel saades auhinnalisi kohti. 1965. aastal võitis ta Estonia-9 roolis Nõukogude Liidu mitmeetapilisel meistrivõistlustel kokkuvõttes hõbemedali ja sama kordas ta 1966. aastal. NSV Liidu koondise liikmena võistles ta Itaalias, Ungaris, Saksa DV-s ja mujal.

Ants Seiler hukkus 2. juunil 1968 Baltimaade esivõistlusel Riias Bikernieki ringrajal ning on maetud Tartu Pauluse kalmistule.

Eelmine
EESTI VANIM SPORDIAJAKIRJANIK TÄHISTAS 90. SÜNNIPÄEVA!

Vastused puuduvad

Email again: