JOOKSUHINGED SAID TARTUS KOKKU

Kokkusaamise mõtte algatajaks oli väsimatu Aime Pärnakivi, kelle sõnul on selliseid kokkusaamisi jäämas üha vähemaks, kui üldse neid keegi enam korraldada võtab, aga „inimestel on vaja aeg-ajalt üksteist näha ja mitte ainult näha, vaid ka suhelda, koos tehtut meenutada ning kindlasti midagi uut ja huvitavat teada saada“. Aime arusaama õigsust kinnitas kohale tulnute arv – rohkem kui poolsada endist ja praegust jooksjat, jooksusõpra ja muidu huvilist oli tee „Ekraani“ ette võtnud. Kümmekond registreerunut pidid heitlikest sügisilmadest ja endiselt ringi hiilivast koroonaviirusest tingituna viimasel hetkel üritusest eemale jääma. Mitmed aktiivsed sportlased, kes sel päeval Eestimaa eri paigus jooksuradu mõõtsid, olid osalejatele omapoolsed tervitused ning head soovid saatnud. Teiste seas näiteks Kaur Kivistik ja Roman Fosti.

Seekordse (Aime on neid varemgi korraldanud) kokkusaamise ajend oli asjaolu, et käesoleval aastal on möödunud või möödumas 90 aastat mitme 1950.-60. aastate Tartu legendaarse jooksukoolkonna liikme sünnist. Hubert Pärnakivi, Lembit Virkus, Rein Leinus ja nende treener Elmot Heido on vaid osa nimedest. Kokkutuleku pealkirjaks valitud „Tamme staadionilt Pariisi“ viitab küll Hubert Pärnakivi jõudmisele sinna 1958. ja 1959. aastal Humanite jooksukrossile, kuid tähistab ka üleüldisemalt toonaste jooksjate suurt unistust laia maailma näha ja vallutada. Samas sobis see suurepäraselt tänasesse, kui ees ootavad Pariisi olümpiamängud ning nii mõnegi tänase jooksja mõtteis on samuti see maailma üks tuiksooni.

Pärast päevajuhi Daimar Lelle avasõnu ja Elmot Heidot iseloomustavate mõtteterade, mis kirja pandud tema kaasaegsete ja õpilaste poolt, tutvustamist, tõmbas kokkutuleku hoogsalt käima biomeditsiinitehnoloogia ekspert Rainis Venta. Tema ettekanne, mis kulges ajas 1932. aastast kuni möödunud sajandi lõpuni ja tutvustas paralleelselt 10 000 meetri jooksutulemuste arengut maailma meditsiini saavutustega, pakkus kõigile ohhoo-efekti ning rohkelt uusi teadmisi. Heas tempos hoidis publikut peos ka spordiajakirjanik ja spordiblogija Priit Pullerits. Tema hoiatus, et „mõelge enne, kui jooksma hakkate, sest pärast võib olla hilja kahetseda“ pälvis nii poolt- kui vastuhääli, kuid ükskõikseks ei jätnud kedagi.

Heidost, Virkusest, treenimisest ja inimsuhetest Hubert Pärnakivi kirjades rääkis Daimar Lell, 1970.-80. aastatel Heido treeninggrupis olemisest ja sealt kõrva taha pandud elutarkustest Mati Ilisson.

Treener ja spordistatistik Holger Peel tutvustas oma, spetsiaalselt kokkutulekuks valminud, mahukat tööd „Eesti jooksjad maailmapildis“. Selles huvitavas analüüsis leidus nii uudseid momente kui teada-tuntud arvamuste üle kinnitamist, aga ka paljudele hoopis tundmatuid nimesid, kes erinevatel põhjustel pildi taha jäänud. Ettekande lõpus kuulutas Holger Peel meie läbi aegade parimateks jooksjateks võrdluses maailma tippudega Enn Selliku ja Laine Erik-Kallase. Neist esimene oli üritusel kohal ning sai tunnustuseks väikese energiarikka kingikoti. Ootamatu terviserikke küüsi langenud Laine Erik-Kallasele viisid tema kingikoti koos heade soovidega kätte korraldajad järgmisel päeval.

Sisuka ettekannete osa võttis kokku meie hetke parim maratoonar Tiidrek Nurme, kes väga detailselt ning ladusalt valgustas Eesti maratonimeeskonna saamis- ja kulgemislugu, mis lõppes osaliste jaoks suurepärase võistkondliku kuuenda kohaga suvistel EM-võistlustel Münchenis.

Kokkutuleku teine pool kulges meeleolukalt kohvi- ja suupistete laua taga. Ning jutte oli palju, sest nagu ütles Mati Ilisson „pole mõnda jooksu- ja trennikaaslast üle kolmekümne aasta näinud.“ Aime Pärnakivil tuli vastu võtta aga rohkesti kiidusõnu ning anda aru, kust tal sellised head mõtted ikka tulevad ja kust leiab ta energiat nende ellu viimiseks. Ürituse mõnusast meeleolust ja osalejate arvust oli üllatunud ka Tiidrek Nurme, kelle sõnul ta „võib-olla isegi alahindas veidi korraldajaid ega oodanud midagi sellist.“ Tema sõnul sai ta paljude endiste jooksjatega elus esimest korda kokku ning meeldiv oli sattuda selliste asjatundlike fännide silme alla.