2. augustil täitus 90 eluaastat meie seltsi teenekal liikmel, alati elurõõmsal Endla Peetsil. Lisaks teistele õnnitlejatele käis tal külas spordireporter Johannes Vedru.
Endlat pidasid meeles ning läkitasid oma head soovid teele ka 2.-3. augustil Madsal toimunud ESASi suvekoolist osavõtnud. Kõige muu kõrval oli Endla ju 2002. aastal alguse saanud suvekoolide korraldamise traditsiooni sünni juures ning algusaastatel Tartu Spordiveteranide Koondise Lagedi puhkebaasis toimunud kokkusaamiste perenaine. Suvekoolilised kuulasid üheskoos ära ka Endla sünnipäevajutu, mille kokkuvõttes ütleb Johannes Vedru, et oma rõõmsa meelega on Peets hinge pugenud paljudele.
„Elu läheb sellepärast hästi, et mul on palju rõõmu. Mul on rõõmu lastest, lastelastest ja lastelastelastest, keda mul on kümme juba ja on tulemas veel. See teebki rõõmu, et elu edasi läheb. Ja suurt rõõmu teevad ka Eesti spordi edusammud. Osad asjad ka kurvastavad, aga kõige tähtsam on ikka see, et spordielu läheb edasi,“ räägib Endla Peets sünnipäevaintervjuus Johannes Vedrule.
Spordil on olnud Peetsi elus väga suur osa ning ta on olnud toeks väga paljudele Eesti sportlastele. Kust tuli tahtmine kõige rohkem just teisi aidata? „Üldse elus, kui ma mõtlen, siis minu elus on selline mõte, et minu emapoolne vanaema ja minu ema soovisid, et ma oleks inimene, kes tunneks rõõmu teiste rõõmust,“ jätkab Peets. „See vist ongi minul niimoodi olnud, et mulle teeb rõõmu, kui ma saan kellelegi rõõmu valmistada. Kasvõi nende õnnitluste kaudu. Muidugi minu suureks sooviks on olnud eluaeg laulda, tantsida, sporti teha ja aeda harida. Kui minule on antud mingi ülesanne, siis ma olen püüdnud täita seda rõõmuga ja armastusega. Armastusel on kõige suurem jõud. Nii, et kui sa teed armastusega midagi, siis see õnnestub ja see toob rõõmu endale ja toob rõõmu ka teistele.“
Spordiarmastuse sai Peets isalt. „Mäletan, et isal oli olümpiaraamat, kus sees Palusalu võit ja sellega ta väga uhkustas. Minu isa armastas ka isamaad ja ema armastas Jumalat. Ema sünnitas minu südamesse Jumala ja isa üldse seltskondliku tegevuse, armastuse laulmise ja spordi vastu. Tema tegi meiega pühapäeviti akrobaatikat ja edasi läks niimoodi, et pigem on saatus juhtinud minu elu käiku,“ tunnistab juubilar.
Endla Peetsi kodus seisab laual Erika Salumäe pilt. Salumäed on ta sportlaskarjääri jooksul palju abistanud ja toetanud. „Ta on minu sporditütar,“ lisab Peets vahele. „Ma armastasin teda ja armastan teda siiani ning tahan, et tal elus hästi läheks. Ma tahan, et ta leiaks ühe uue armastuse, ta on ju nii noor veel.“ Kuid Salumäe ei ole ainuke, keda Peets aidanud. „Neid on tegelikult ikka palju. Eha Tammerti poega Aleksander Tammertit aitasin, kui ta oli noorsportlane,“ toob Peets näite. „Aga huvitaval kombel on mul väga palju neid raskejõustiklasi: tõstjaid ja maadlejaid. Ma olen maadluskuulsuste Jaan Jaago (1977) ja Arnold Looritsa (1996) mälestusvõistluste algataja. Ma ei oska öelda, miks ma need algatused võtsin, tahtsin et nad saaks rahvale rohkem teadvustatud.“
Spordiga on Endla siiani väga kursis. „Kogu aeg loen sporti. Elan praegu kaasa Otile, meie rallisõitjale. Elan talle südamest kaasa. Kõikidele tublidele Eesti sportlastele elan kaasa,“ lõpetab Peets.
Vastused puuduvad