EESTI SPORDI 100 AASTAT

44 raamatust koosneva EV100 raamatusarja kuuluva teose esitlusel vestleb Märt Ibrusega Tiit Karuks. Oodatud on küsimused ja arvamused saalist ning loomulikult saab endale autori eksemplariga raamatu soetada.

Märt Ibrus on „Eesti spordi 100 aastat“ sissejuhatuseks kirjutanud: Spordiraamat pole Eestis haruldane. Meie sporti on kajastatud nii isikute kui ka sündmuste kaudu, on kõikvõimalikke kokkuvõtteid, nii statistilisi kui ka hinnangulisi. Eesti Spordiajaloo Seltsi liikmena püüan selles raamatus avada spordi kui eluvaldkonna arengu põhjuslikke seoseid liikumisel läbi sajandi. Nüüdisaegne sport polegi palju vanem. Selle maagilise nähtuse loomulikule arengule andsid tõsise hoobi II maailmasõja aegsed rängad katsumused. Uus tõus võttis aega, samas oli maailmakord palju muutunud. Sport oli ja on aga üks positiivse eluhoiaku kujundajaid ning leidis aina rohkem sõpru. Viimase viiekümne aasta jooksul on sport kui elusfäär omandanud uusi tahke, nii et tuleb üha sagedamini küsida, mis toimub ja kuidas edasi. Avalikkuse ootus on enamasti lähtunud saavutusspordist – eeskätt sangarid ja nende võidud. Need on tähtsad, kõige rohkem eeskujudena. Samas ei saa jätta küsimata põhimõttelisi küsimusi. Miks ja mis moel on Eesti ühiskonna eri arengujärkudes tegeldud kehakultuuri ja spordiga, mis on olnud tõukejõud, kuidas ühiskond on reageerinud uudsetele nähtustele? Maailm meie ümber on väga palju muutunud, inimese vabaajategemiste skaala avardunud. Millist mõju see avaldab spordile? Eesti kui väikeriigi sajand on jaotunud eriilmeliste riigikordade vahel. Kuivõrd on sport toiminud režiimi seaduspärastamise vahendina, kuivõrd asendussõjana? Need ja paljud muudki küsimused nõuavad tõsist uurimist.

Olnud ise varem nende teemadega tegelnud, tehti mulle ka ettepanek see raamat kirjutada. Ühtede kaante vahel ammendavat vastust kõikidele küsimustele anda ei ole võimalik, ometi on mu kindel soov ja tahe käsitleda Eesti spordielu olulisi saavutusi ja verstaposte ning arengujärke koos ilmnenud probleemidega. Tänan Valeri Maksimovit, kes mind kirjutama veenis, andes ka esmase raamistiku, teemade püstituse ja tähtsamad märksõnad, ajaloolast Olaf Mertelsmanni erialase toe eest mitme teema käsitlemisel ning Mart Soidrot ühiste arutelude eest uuema aja spordinähtuste üle ning abi eest alates 1970. aastast toimunud spordisündmuste käsitlemisel. Kiitus ka kolleegidele Erlend Teemäele, Enn Mainlale ja Rein Järvale spordiajaloo seltsist hinnaliste suuniste ja märkuste eest pärast töö üle lugemist ning Daimar Lellele suure panuse eest teksti sisulisel toimetamisel.